Dili, 24 Jullu 2021 (IPB) – Ekipa tékniku Institutu Politékniku Betano simu sertifikadu apresiasaun hosi Ajénsia Teknolójia Informasaun no Komunikasaun (Siglá Portugéz, TIC TIMOR) ne’ebé oferese ona treinamentu ba institusaun estadu nian ne’ebé ligadu ba rede kona-ba “Interconnecting Concept and Configuration of Network Devices” durante semana-rua iha sentru Formasaun Polísia Akadémika Comoro.
Enseramentu ba programa ne’e, TIC TIMOR, IP distribui sertifikadu ba formandu hamutuk na’in-24 hosi instituisaun estadu na’in-16 partisipa iha formasaun ne’e hahu iha loron 12 Jullu 2021 no remata iha loron 23 Jullu 2021.
Iha parte Tékniku IPB agradese ho inisiativa TIC Timor ne’ebé realiza ona formasaun ne’e, matéria ne’ebé mak ami hetan ligadu ho rede nian atu nune’e bele hasa’e koñesimentu no abilidade atu rezolve iha parte tékniku informátika iha servisu fatin.
Betano, 29 Jullu 2021 (IPB) – Institutu Politékniku Betano ho ekipa teknika Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia i Kultura (MESSK) no autoridade lokál munisípiu Manufahi hala’o dialogu ho komunidade afetadu hodi buka solusaun bá estatutu rai, aihoris no uma sira mak konstroe iha rai ektarés 10 mak sai ona nain ba IPB iha tinan 2014 ne’ebé atribui ona husi Terraa propriedade Nasionál.
Ikus mai komunidade afetadu seidauk konsidera ba sertifikadu refere hodi kestiona no husu ba MESSK no IPB kona-bá sira nia direitu mak hanesan Kompensasaun ba rai no indeminizasaun ba aihoris no uma sira mak iha rai ne’e nia laran. Primeiru Vise Prezidente IPB, Sr. Cipriano Tilman M.PA esklarese kona-bá importánsia ba instalasaun IPB iha Munisípiu Manufahi, Postu Same, Suku Betano mak sei garante bá ita hotu nia oan, beioan enjerál Timor-oan sira sei hetan koñesimenu diak iha futuru.
Tanba atu produs rekursu ida ne’ebé mak kualifikadu tenki liu husi edukasaun, tanba ne’e hau husu atu inan-aman sira no ita hotu tenki kópera ho estadu hodi bele harii duni konstrusaun ida nune’e bele fasilita funsionamentu IPB iha futuru bele la’o ho di’ak liu tán.
Ikus ita hamutuk iha ne’e sei la ko’alia ba kotuk maibé ita sei ko’alia de’it mak ba ejizénsia rua ne’ebé hetan ona konsesus iha dialogu loron 12 fulan Agustu 2020 mak komunidade afetada sira hato’o ona iha dialogu anteriór hanesan ezijénsia rua ne’e mak husu indeminizasaun ba uma ho ai-horis no ba kompensasaun rai ne’e kabe ba Sekretáriu estadu terra propriedade nia kompeténsia.
Haktuir mós husi Segundu komandante PNTL munisípiu Manufahi katak tempu to’o ona atu Manufahi oan sira oferese hela espasu ruma ba Governu hodi bele prepara konstrusaun ida ne’ebé mak dignu ba jerasaun sira hodi bele hasa’e kapasidade no matenek ne’ebé mak konstrutivu iha futuru
Iha sorin seluk, Sr. Mafaldo hanesan Diretór Nasionál Planeamentu, subliña katak prezensa ekipa teknika MESSK nian kompostu husi ekipa Obras Públika, Terras propriedades no ministeriu Agrikultura nia prezensa iha ne’e atu halo levantamentus ba dadus tuir ezijénsia ne’ebé mak komunidade afetadu sira kestiona iha dialogu anterior nune’e bele iha solusaun ba rai refere hodi konstroe konstrusaun iha rai hektares 10 ne’e nia laran ba IPB.
Tanba hakarak ka lakohi iha tinan ida ne’e tenki harii duni konstrusaun no sei la ba to’o iha tinan 2022 se lae orsamentu refere sei fó fila ba kofre estadu no tinan oin mai sei la preve tan orsamentu ba konstrusaun IPB.
Hau simu orientasaun husi Exelensia Ministru Ensinu Superior mai iha ne’e atu rona no bele foti dadus ne’ebé akuradu hodi bele hato’o ba exelensia nunee bele aprezenta ba konsellu ministru hodi bele hetan aprovasaun ba ejizénsia hirak ne’e.
Porta-vóz Diogo Pereira, reprezenta komunidade afetadu nian, relata nu’udar nain ba rai presiza esplikasaun ne’ebé klaru mai ami, tanba ami sai vitima ba konstrusaun ida ne’e. tanba hanesan rainain la oferese rai, maibe ema seluk mak oferese ami nia rai ba IPB sein koñesimentu ami nian. Teni tan, prosesu dezenvolvimentu ba edifisiu foun IPB ne’e ami laiha impedimentu ba rai ne’e, maibé estadu tenki konsidera ami nia direitu hanesan nain ba rai, aihoris no uma, tenki iha kompensasaun, se laiha kompensasaun ba ami, konstrusaun mos sei labele hari’i lai.
Iha biban ida ne’e, Diretór Terra Propriedade mos relata katak tenki iha separasaun ba iha aihoris, uma no rai ne’ebé ho nia estatus lahanesan. Rai husi terras propriedade mak sei halo levantamentus ba dadu sira hafoin relata ba MESCC liu husi Diretor Jeral Terras propriedaes nasional. Maibé bá aihoris no uma ekipa Obras Públika bele halo levantamentu dadus tuir knar ida-idak nian.
Konkluzaun ikus katak bele halo levantamentus dadus bá rai, aihoris no uma mak iha rai hektares 10 ne’e nia laran maibe ba konstrusaun seidauk bele hala’o, wainhira seidauk iha desizaun fixu ba indiminizasaun no kompensasau ba komunidade afetadu sira.
Partisipa iha dialogu refere mak hanesan Segundu Komandante PNTL Munisipiu Manufahi Sr. Antonino da Costa Fernandes (materestu), Primeiru vise prezidente Cipriano Tilman, Diretór Aprovizionamentu IPB Marito Soares, Diretór Terra Propriedade, Diretór Produsaun Animal, Pedro de Deus, Diretór Konstrusaun Sivil Fernando Fernandes, Reprezentante MESSK Diretór Nasional planeamentu Sr. Mafaldo, Diretor DNEST, Sr. Carlito Mendes, reprezentante Administradór Munisípiu Manufahi Sr. Amandio do Rosario, Xefe Suku Betano, Sr. Filipe de Araújo no Xefe Aldeia, señor Manecas Oliveira no komunidade afetadu iha suku Betano.
Betano, 12 Novembru 2021Institutu Politékniku Betano nia Magnífiku Prezidente IPB no Sívitas Akadémika hotu hakarak hato’o Onra no Homenajén ba Juventude Loriku Asuwa’in sira ne’ebé luta ba rai ida ne’e, hodi hanoin hikas ba Mártires da Pátria hosi Masakre Santa Cruz, 12 Novembru 1991.
Betano, 09 Novembru 2021Institutu Politékniku Betano nia funsionariu ho estudante sira hetan Treinamentu husi parseiru TIC TIMOR hodi hatene Prosesu/lalaok atividade hosi TIC TIMOR nian no oinsá atu servisu hamutuk hodi halo koperasaun di’ak ba planu dezezsnvolvimentu Teknologia modernu nian ba iha IPB. Treinamentu ne’e hala’o iha sala laboratóriu IPB.
Dahuluk, Sr. Domingos Faria hanesan Xefe Finansa ne’ebé reprezenta hosi primeiru vise Prezidente IPB hodi partisipa iha treinamentu ne’e hateten katak agradese no bemvindu ba ekipa TIC TIMOR lubuk ida mai to’o ona iha ami nia fatin, hodi fahe siénsia teknolojia matenek ba funsionáriu no estudante sira liliu iha sistema teknolojia servisu nian.
Iha fatin hanesan, Diretór Divizaun Dezenvolvimentu Sistema no aplikasaun, Sr. Justu Fernandes sai hanesan oradór ba treinamentu ne’e iha ninia esplikasaun kona-bá Aplikasaun no Suporta Infraestrutura mak hanesan Estrategia no Politika nebe’e TIC TIMOR agora dadaun lao hela.
“Papel no resposabilidade TIC TIMOR rasik ba iha Dezemvolvimentu Teknologia iha Estadu Timor Leste nian oinsa atu uza Internet iha Setór Publiku no setór privadu no mos oinsá atu regista Sistema Jestaun Dokumento hodi rai didiak dokumentu serbisu nian ida ne’e sei fo vantajen diak ba ita”. Haktuir Diretór Justo
Iha sorin seluk, Diretór Divizaun Infraestrutura Sr. Andre Felix iha ninia aprezentasaun koalia kona-bá servisu infraestrutura nia servisu hala’o to’o agora.Iha treinamentu refere, ekipa TIC TIMOR hato’o aprezentasaun ne’ebé mak interesante tebes liliu iha area teknolójia modernu foka liu ba servisu administrasaun nian.
Materia ne’ebé mak ekipa refere aprezenta mak hanesan Sistema rekursu umanu, Vicall no Cloud Sharing, Sistema korespondénsia formuláriu elektróniku no Sistema edukasaun sira seluk.
Betano, 28 Maiu 2021(IPB) – Relasiona ho diploma II ne’ebé mak agora dadaun IPB implementa, Institutu Politekniku Betano hala’o sorumutu ho ekipa Jurídiku Ministériu Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK) ho ekipa Diresaun Nasionál Ensinu Superiór Tékniku (DNEST) hala’o deziminasaun kona-ba Lei base edukasaun diploma II iha resintu IPB, (sexta-feira, 28/05/2021).
Objetivu hosi deziminasaun lei base edukasaun ne’e hodi komprende didiak kona-ba lalaok atribuisaun diploma II nian no oinsá bele halo mudansa ba diploma refere.Aleinde ne’e, iha mos aprezentasaun hosi Asesór jurídiku MESSK Edmundo da Cunha esplika kona-ba Lei edukasaun nivél diploma II nian ba Sivitas Akadémika tomak hanesan korpu dosentes, funsionáriu administrasaun no estudante sira hotu.
Iha sorumutu refere, partisipa hosi vise prezidente IPB, Cipriano Tilman, MPA, Xefe Departementu Finansas, Domingos Faria, Diretór Eskola Superior Agronomia no Zooteknika Pedro de Deus, Diretór Eskola Superior Engenharia Fernando da Costa, kordenadór kursu Produsaun Animal, kordenadór Konstrusaun Sivil, Asesor jurídiku MESSK Edmundu da cunha, Diretór DNEST Carlito M.Pereira ho nia ekipa, korpu dosentes, funsionáriu administrasaun, estrutura estudantil no estudante IPB tomak.
Dili, 27 de Maio de 2021. O Presidente do IPB Asina Memorando de Intendimento entre o Ministério do Ensino Superior, Ciência e Cultura e o Instituto Politécnico Betano para implementação da medida de apoio relativa à isenção de pagamento de propinas por parte dos estudantes de ensino superior Nacional durante o ano letivo de 2021 @ Hotel Novo Turismo, Dili
Betano, 21 Maiu 2021 (IPB) – Institutu Politékniku Betano anúnsiu ba públiku atu bele konkore ba vagas KONSULTARIA EMPREZA ASESORIA JURIDIKA NASIONÁL nian no ba sira ne’ebé mak iha interese bele kompete.